Asukoht

Mereäärne asukoht, mis sillutanud tee erakordse ajaloo ja šarmiga linnaosale.

F28
F. R. Faehlmanni 28

Sinna sõideti puhkama ja tervist kosutama isegi tsaaririigi pealinnast Peterburist. Korduvalt nähti suvitajate seas keiserliku perekonna liikmeid, kelle viibimine Kadriorus suurendas ka linnas elukallidust.

Kui Peterburist hakkasid kohale sõitma suvitajad, kes olid huvitatud soojadest vannidest ja meres suplemisest, hakkas Kadrioru tähtsus ka linnakodanike silmis suurenema. 1861. aastal ehitati Weizenbergi tänavale, suplusasutus Supelsalong. Alates 1888. aastast, kui Kadrioru suunal avati hoburaudteemarsruut, said Kadriorgu külastada ka linnakodanikud.

Kadrioru piirkonda on sellest ajast ümbritsenud ajalooline võlu, kus linnaosas saavad kokku ajalooline lossiarhitektuur, mere lähedusest tulenev supelromantika ning linnosa orgaaniline kasv elulisest eeslinnast hinnatud linnaosaks.

F. R. Faehlmanni 28

Kadrioru muutumine hinnatuimaks linnaosaks

Kadrioru ajalooline šarm on kujundenud erinevate etappide ja asukoha võluva kombinatsioonina.

1718. aastal lasi Vene tsaar Peeter I oma suveresidentsiks rajada maa-alale barokk-stiilis lossi, mida tsaari abikaasa auks hakati kutsuma Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks.

Lisaks Kadrioru lossiansamblile rajati praeguse Poska tänava piirkonda maju lossi teenijatele ja ehitajatele. Lossi ümbritsevasse piirkonda oli pigem koondunud vaesem rahvakiht, ja vaatamata sellele, et seal asus tsaari loss ja uhke park, ei olnud piirkond tallinlaste enda seas populaarne.

Asumi arengut mõjutas uues suunas oluliselt supelasutuste rajamine ning 19. sajandi alguses sai Kadriorust Tallinna elanike ja arvukate kuurordikülastajate jaoks armastatud suvitus- ja jalutuspaik.

F. R. Faehlmanni 28

Ajalugu muudab olemasoleva veelgi kaunimaks ja unikaalsemaks.

F. R. Faehlmanni 28

F. R. Faehlmanni 28

Hoone ajalugu

F. R. Faehlmanni 28 on piirkonna üks väärtuslikemaid puitarhitektuuri näidiseid, mille on projekteerinud sajandi alguse hinnatuimad arhitektid Louis Christopfi ja Moissei Klibanski.

Tegemist on 2-kordse majaga, mille väiksem puidust hoone projekteeriti 1880. aastal ja on algupärasel kujul säilinud. Selle hoonekompleksi väärtuseks on autentsete detailidega vanemast, Lenderi-eelsest, ja uuemast Lenderi majast koosnev kaksikmaja.

Läheduses asuvad

K a d r i o r u

p a r k

1000 m

K e s k l i n n

900 m

F a e h l m a n n i

k o h v i k

2 min

M e r i

850 m

S A L T

r e s t o r a n

1 min